Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Brexit tuletas meelde pärismured

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Brexit on hoiatav eeskuju nii kogu ­Euroopale kui ka meile siin Eestis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Jaaniõhtu tegemiste ajal kulges brittidel referendum, mille järel saabunud hommik sarnanes halva peojärgse ärkamisega, peas vasardamas küsimus: kuidas see nüüd nii läks? Loomulikult võib ja võib-olla peabki otsima sellise tulemuse põhjusi, samal ajal on kasulik ka küsida nagu Ameerika õppefilmis: mida me sellest õppida saame?
    No näiteks seda, et meie siin Eestis võiks keskenduda sellele, et meil oleks riik, valitsus ja eliit, mis ei laseks Eestis Exitil tekkida (loe: probleemidel kuhjuda). Tuleb pingutada, ja Brexit on selleks hoiatav eeskuju nii kogu ­Euroopale kui ka meile siin Eestis.Euroliit kui imeravim
    Neist, kes Euroopa Liidule “ei” ütlesid, võis olla osa ka tõsiuskseid iseseisvuse pooldajaid, kuid paljudel juhtudel oli “ei” põhjuseks logisev tervishoiusüsteem, loodetust väiksem palk, kallim korter või harvem bussiliiklus. Euroopa Liit ei puutu siin üldse asjasse.  Tagant õhutasid seda kampaania­meistrid, kelle üks lubadus oli ­Euroopa Liidule sisse makstav raha oma kodanike tervishoidu teenima panna.
    Mõni ime siis, et tuikav puus või kratsiv köha tuletas meelde arsti ukse taga veedetud tunnid ning lausa kutsus “ei” ütlema. Lihtne on mööda vaadata sellest, et neid muresid, mida Euroopa Liit pole tekitanud, ei saa liidust välja astumine ka parandada.
    Lisaks on ju nii inimlik lükata tegematajätmiste eest süü Euroopa Liidule: vaata meie siin tahaksime küll teha hästi ja inimsõbralikult, aga vaat need direktiivid kohe ei lase. Head asjad seevastu, kui õhk on puhtam või kõne odavam, noh, nende eest me võitlesime 24/7. Ongi punkt jälle euroskeptikutel kirjas.
    Soovitus pingutada pidevalt probleemide lahendamisel ei tundu paraku üldse seksikas, seda on raske võiduna välja näidata. Elab ju poliitik ja kogub poliitilist kapitali ikka väikeste võitluste ja võitudega. Ometi väga palju teisi variante ka ei ole, mis pikka aega tulemust annaks.
    Samas pole teine pool ehk Euroopa Liit ka selline, et enam paremaks minna ei saa. Ühisturg, mis kaubandusele hoogu juurde annaks, areneb edasi kukesammukestega, kui sedagi. Suurbritannia otsus näitas, et ELi muutmisest hoiaks nad pigem käed eemale. Selleta aga kohe kindlasti ei saa, kui tahetakse maailma tegijana alles jääda.Mured süvenevad
    Brittide referendumile järgnenud päevadega tuli kiirelt välja lahkumisotsuse mõju finantsturgudele, kuigi lahkumisotsust pole riik veel ametlikult Euroopa Liidule teada andnud. Pankade aktsiate hinnad langesid ja Inglise naelsterling kukkus kohe kolksuga. Esimene, aga väga selge märk, kuidas väljastpoolt hinnatakse referendumil antud sõnumit, et “aitäh, me saame ise paremini hakkama”.
    Maailma, kuhu osa britte tagasi tahaks, pole kahjuks enam olemas. Tuleb päriselule silma vaadata: eurooplased vananevad, neil on vähe lapsi, majandus kahaneb, vilkama kasvuga riigid haaravad tugipunkte endale. Olukord on staadiumis “kohane või sure”, ja muutused tuleb ära teha, ole sa siis liidu sees või sellest väljas.
    Kindel on see, et brittide väärtused käivad endiselt muu Euroopaga ühte jalga ja nende hoidmiseks tuleb üksteise lähedale hoida. Ka vabaabielu võib selleks sobida.
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ravimimüügi mitte siiski nii väga varjatud maailmast
Oleme alati seisnud ravimite kättesaadavuse eest Eestis ning püüame olla riigile parim partner, kirjutab Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tegevjuht Teet Torgo vastukajana Äripäeva ravimituru-artiklitele.
Oleme alati seisnud ravimite kättesaadavuse eest Eestis ning püüame olla riigile parim partner, kirjutab Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tegevjuht Teet Torgo vastukajana Äripäeva ravimituru-artiklitele.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Konkursil edukas: puidutöösturist poliitiku firma varustab Loodusmaja
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.
Tippjuhid Pärnus: kas Prantsusmaa miljardid lämmatavad Eesti?
Tippettevõtjad ja -ametnikud rääkisid Pärnu juhtimiskonverentsi laval konkurentsist Euroopa majanduses.
Tippettevõtjad ja -ametnikud rääkisid Pärnu juhtimiskonverentsi laval konkurentsist Euroopa majanduses.